hääletult alistuda
inimesed oskavad.

neil on see veres.

üksteist tappa ja

maha matta

inimesed oskavad.

neil on see veres.

hääd üelda ja

õnnest nutta

inimesed ei oska.

nii ei ole kombeks.

muidu saavad äkki kõik aru,

et inimesed polegi hukas.

Mulle ilgelt meeldib väikelinna elu.

Olen töö juures. Helistab itimees: "Tere, me tuleks paneks teile neti sisse." Vastan: "Viie minuti pärast olen kodus." Itimees: "Me siis hakkame ka liikuma." Veerand tundi hiljem olen ma jälle töö juures.

Kas ma juba ütlesin, et mulle ilgelt meeldib väikelinna elu?

Mul on haigus. Mul on üsna veider krooniline haigus.

Ma söön ära oma sõnad.

Kuidas?

Noh, lihtsalt.

Mõtteid on, neid on üpris palju. Aga kirja panna noid ei saa.

Sest ma söön oma sõnad ära.

Lausest jääb sõna ning reast vaid punkt.

See on hirmus haigus.

See veider krooniline haigus.

Tea, kas sellest pääsu ka on?

,agea bagla drokskü agA

.aleap aleak baas enaltsee

,ulav tegiõ adnut baas siiS

.ulatsula annoksihü

Ma olen uuenduslik. Nii jah.

Ikkagi innovatsiooni aasta.

Ühel päeval saad sa kellegagi tuttavaks. Sa saad temaga sõbraks ja teil jätkub jutte, mida rääkida. Alati on millestki rääkida ja pausi ei peeta piinlikkusest vaid mõttest. Sa usaldad teda täielikult ja räägid asjadest, mida teistele ei avaldaks kunagi. Sa vennastud. Jah, tõesti, sa pead sõpra vennaks, ilma et kuuleksid kunagi hukkamõistu.

Ühel hetkel aga jäävad jutud järjest lühemaks. Elu liigub edasi ja tulevad uued tuttavad, tulevased sõbrad. Sa hoiad vennaga küll sidet, kuid teie vestlused ei ole enam need, mis nad olid. Enam sa ei räägi talle asjadest, mida teistele ei avaldaks kunagi. Ja temagi ei räägi sulle. Poetate mõned read ja lähete lahku, kordagi mõtlemata... oot, oot, oot.. ta on ju minu vend. Mida paganat ma temaga ometi praegu rääkisin? Mis kuradi lollust ma talle ajasin!

Kuni ühel päeval ei vestle te enam üldse. Saate kokku vaid lühikesteks viivudeks ja sedagi mitte omal algatusel. Viibite ühes ruumis kui võõrad, vahetamata pilkegi. Siis tema läheb. Või lähed sina. Ja mõtled, et ütleks, no ütleks nüüd ometi midagi... aga jätad ütlemata.

Tuttavast, kes oli sõber, kes oli vend, sinu vend, saab pelgalt üks teiste seas.
Üks ühik.
Ja sa ei peatu hetkekski, et mõelda, miks see nii on.